Selle minu kahest lemmiklillest koosneva kimbuga tervitan oma lugejaid , kes on tänaseks külastanud minu blogi juba ligi 35 000 korda .
2. aprillil sai minu blogi 2 -aastaseks.
Sedakorda pole konkreetset peotorti ette näidata ,vaid lisan siia varsti jälle tellitud tegemised.
Kui ma hommikul selle postituse peale mõtlesin siis tahtsin kirjutada midagi nostalgilist aga nüüd kui klahvid näppude all ,siis jutt kõik uus .
Ikkagi peaks ju ka tagasi vaatama ja meenutama tehtud tegemisi . Blogi on läinud rohkem galeriiks ,sest hobist on saanud märkamatult suur osa minu igapäevastest tegemistest ja ka pingutan selle nimel ,et asi veel suuremaks ja ametlikuks ajada.
Hetkel toimub koduste seinte vahel väike remont ,mis kestab minu 2 päeva asemel juba 2 nädalat . See number 2 on tegelikult minu õnne number ja loodan et kui neid palju saab siis pole ka õnne enam kaugel.
Kuid nüüd võiks ju Filosofeerida ,et mis on õnn ja milles see peitub.
Minu jaoks on õnn enesega rahulolu ja suutmine leppida teistega sellistena nagu nad on. Kui inimesed oleks kõik sarnased siis oleks ju igav .
Käisin täna ka tiiru ümber maja, et vaadata kas lilled juba väljas. Leidsin mõned lumikellukesed ja ka ühe roosa hüatsindi ,mis poolenisti õitses ja oli alles jääs kinni. Fotokat ei tormanud tooma ,sest õues oli vaatamata soojale ikkagi hämar ja tean et minu seebikarp ei tee head pilti.
Kui mulle see blogi aastapäev meenus ,siis mõtlesin ka sellisele asjale,et tavaliselt on ka väikelapse esimene aasta sündmuste rohke ja arhiveeritud. Lapsevanemad püüavad ju kõik maimukese edusammud pildile saada ja üles kirjutada. Nii ka mina jälgisin oma blogi esimest aastat suure tähelepanuga ja tegin ka aastapäevaks torti. Kuid sellel aastal meenus tähtpäev alles täna hommikul. Ilmselt ikka "vanaks "hakkan jääma ja ei pea enam asju hästi meeles.
Jutt on kaootiline ,kuid tahaksin siia postitusse panna pisut oma hinge ja kirjutada ka muud kui ainult tortide suuruseid ja maitseid.
Olen ka mõned soolasema sisuga postitused teinud ,kuid suured eksperimendid on jäänud tegemata. Ikka sellepärast et pipardajaid on liiga palju ja kergem on alla anda. Need täidetud seened on mul ikka veel meeles ja kui aga mahti saan , siis teen jälle.
On algamas ju ka uus grilli hooaeg ja õues ootamas uus väliköök. Seal sai juba ka eelmisel suvel nii mõnigi toit tehtud ,kui täpsemalt pole kirjutanud ,sest tahaks ikkagi valmis kööki näidata. Lõpetamata on seal suitsuahju külmlõõr ja ka katus. Ehk saab sellel suvel valmis.
Eelmisel aastal sai ka laiendatud oma lillepeenraid ja oma lemmiklilli juurde muretsetud. Minu lemmiklilledeks on tulbid ,iirised, päevaliiliad ja lihtsalt liiliad. Olen püüdnud oma aeda tuua võimalikult palju erinevaid sorte,kuid minu aiamulla eripära(savine) ei lase lilledel korralikult kasvada. Lokkavad need ,mis lihtsalt teiste vahele taustaks sean ja minu jaoks tähtsad ei suuda ellu jääda.
Lillede juurest jälle tortide juurde. Väljakutseid on juba omajagu, sest rahva soovid muutuvad konkreetsemateks ja huvitavamateks. Esialgu suudan kõik valmis teha ,kuid pean ikkagi meeles pidama ,et olen lihtne inimene ja üle oma varju ei maksaks hüpata. Pidin suure kahjutundega mõned torditegemise ära ütlema ,sest ajaliselt langesid need remondi kõige raskema aja peale (seinte ja lae pahteldamine ja lihvimine). Ei taha ju kellelegi kipsitolmust torti pakkuda.
Pingutan praegu tõesti selle nimel et saada ametlik luba . Nii et saaks hobist töö ja nii mõnedki unistused täidetud.
Teadvustan endale ka seda et ega ratsa rikkaks ei saa ja sõltuvus teistest inimestest suureneb , kuid siiski tunnen ,et see on see mida ma tahan teha.
Teistele blogijatele tahan öelda suured soojad tänusõnad ,sest aeg-ajalt Teie blogisid lugemas käies on hea teada ,et tavalistel inimestel on suured südamed ja osavad näpud ,mis keeravad kokku huvitava roa või meisterdavad midagi eriti armast lihtsast lõngast või niidijupist.
Jõudu Teile kõigile ja uusi inspireerivaid retsepte ja näputöid.
No nii nüüd aitab. Sellist juttu enam niipea ei tule :D.
TÄNUD KÕIKIDELE LUGEJATELE JA ILUSATE JULGUSTAVATE KOMMENTAARIDE KIRJUTAJATELE.
Merike
